KOOLI NIME MUUTMISE VAJADUS OSUTUS VÄLTIMATUKS, KUI 1982. AASTAL ASUTATUD PÕLVA PÕHIKOOL SAI 1995.A. KESKKOOLI ÕIGUSED NING JÄTKAS TÖÖD PÕLVA KESKKOOLINA. TEKKINUD SEGADUSTE VÄLTIMISEKS RAHULDATI 1997. AASTAL LINNA VOLIKOGU OTSUSEL VANEMA JA TULEMUSLIKUMA KOOLI TAOTLUS NIMETADA JOH. KÄISI NIM. PÕLVA KESKKOOL PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMIKS.

LÜHIDALT: TÄNANE PÕLVA KESKKOOL (KOOLI 1) ON PÕLVA PÕHIKOOLI JÄRELTULIJA PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM ON AGA ENDISE PÕLVA KESKKOOLI JA JOH. KÄISI NIM. PÕLVA KESKKOOLI ÕIGUSJÄRGLANE

Esimene aasta uue nimetusega lõppes esmakordselt riigieksamitega, millega asendati sisseastumiseksamid kõrgkoolidesse vestluste ja erialaste testidega. 1997.a.mõjutasid riigieksamite tulemused ka medalisaajate hulka, sest kuldmedali kandidaat pidi saama kõik tulemused vähemalt 90 punkti 100-st ja hõbedat taotleda võis loota vaid vähemalt 80-punktiga lõpetaja (lisaks senistele nõuetele aastahinnete osas). Järele jäi üks kuld , Taavi Ojala ja üks hõbe -Tuuliki Toll. See aga ei vähendanud oluliselt meie õpilaste kõrgkoolidesse sissesaamist; 1997.a. oli 47,5% meie lõpetajate üldarvust ( 110 ) piisavalt konkurentsivõimeline jätkamaks oma haridusteed erinevates vabariigi kõrgkoolides.
1998.a. vahetas elukohta R. Reitel ning puhkpilliorkestri dirigendina jätkas P. Änilane.
1. septembrist hakkasid klassivälist tööd kureerima E. Raav ja Maris Tigas.
Suvel 1998 kandideeris Kaider Vardja edukalt Keila Keskkooli direktoriks ning õppealajuhatajaks sai taas T. Miina , kes aga peagi suundus lapsepuhkusele, mistõttu veebruarist 2000 oli sel ametipostil õppeaasta lõpuni vaid 0,5 kohaga A. Truupõld.
2000/ 2001 õppeaastal alustas täiskohaga õppealajuhatajana direktoritöö kogemustega Aime Soonvald. Kuni T. Miina tagasitulekuni nõustus 0,5 kohaga õppealajuhataja kohustusi täitma A. Truupõld, algklassides jätkas E. Palo. Huvijuhtidena jätkasid pool aastat E. Raav ja M. Tigas, kelle organiseerimisel toimus järjekordne, kooli 50.aastapäevale pühendatud vilistlaste kokkutulek, kus esmakordselt viibisid meie sõpruskoolide esindajad Soomest.















Jaanuaris 2001 alustas E. Raav tööd Põlva Linnavalitsuse haridusnõunikuna ning M. Tigase abiliseks sai mõneks ajaks A. Prangel.
A. Soonvald asus aktiivselt tegelema kooli õppekava korrastamise ja II kooliastme e. progümnaasiumi idee edasiarendamisega. Toimusid mitmed töötoad arutamaks tundide jaotust, õpilaste koormust, jms., kuid ühiselt leiti, et antud arendusplaani on vaja igakülgselt täiendada, vaagida läbi kõik võimalikud plussid ja miinused.
2001/2002 õppeaastal otsustati kooli arenduse töötoas gümnaasiumiastmes avada järgmised harud: matemaatika ja informaatikaharu, matemaatika ja loodusharu ning keelte ja kultuuriharu. Emakeeleõpetajana konkursi korras tööle asunud Maia Punak suutis juba esimesel aastal tööle rakendada 5. klassi näiteringi ning sellest ajast toimub draamaõpetus kõikides keelte ja kultuuriharu klassides. Suvel 2002 toimus konkurss kooli direktori kohale seadusega ettenähtud korras. Aastase pikenduse sai senine direktor Tõnis Mark, kes jätkas õppealajuhatajate A. Soonvaldi , T. Miina ja E. Palo toetusel ja lõpetas juhtimisalase täienduskoolituse, kuid järgmisel konkursil 2003.a. suvel tuli võitjaks hr. Kaido Palu Räpina Ühisgümnaasiumist. Hr. T. Mark asus tööle Emmaste põhikooli direktorina Hiiumaal.

Direktor Marki juhtimisel lõpetas Põlva Ühisgümnaasiumi 6 lendu (45.-50.), kokku 482 noort, kes täiendasid medalistide ridu 9 kulla ja 20 hõbedaga.

Õppeaasta	Lend	Klassikomplekte	Õpilasi kokku	Poisse	Tüdrukuid
1997/98	45.	38	1042	458	520
1998/99	46.	39	1079	483	532
1999/2000	47.	39	1075	475	532
2000/2001	48.	39	1091	510	581
2001/2002	49.	38	1084	504	580
2002/2003	50.	38	1094	496	598

Kõik õppeaasta ava-aktused on toimunud Intsikurmus.

Sel perioodil toimusid alates 1994/95 õppeaastast regulaarselt pidulikud vastuvõtud olümpiaadide ja konkursside võitjatele õpilastele ning nende vanematele.

Juhtkonna ja kolleegide ettepanekul omistati Põlvamaa Aasta Õpetaja tiitel järgmistele õpetajatele:
Heli Piiri (1994), Maie Karakats (1997), Kaja Kilusk ja Silva Landsberg (1998), Anne Truupõld ja Katrin Ohakas (1999), Viive Lätt ja Krista Untera (2000), Merje Tamm (2001), Ulvi Pern ja Tiina Saago (2002) ja Peeter Änilane (2003).