Oli joonestamistund ja reaalklasi õpilased Ivo Kivirand ja Mihkel Värton nokitsesid oma tunnitööde kallal. Mõni hetk hiljem kutsus klassiväline juhataja mõlemad poisid klassist välja ning juhatas nad "klassivälise töö" ukse taha. Õpetaja Tigas rääkis neile, et tulemas on mingisugune õpilasomavalitsuste koolitusprogramm, kuhu vajatakse hakkajaid koolinoori ning Mihkel ja Ivo olid talle oma aktiivsusega silma jäänud.
Klassivälised juhatajad, eriti Maris Tigas, otsustasid Õpilasomavalitsuste Arendusprogrammis kaasa lüüa. Arendusprogramm koosnes kolmest seminarist, mis toimusid kevadel, suvel ja viimane, kokkuvõttev seminar sügisel. Seminare oli kokku 80 tundi ja nad andsid baasteadmised ÕOV igapäevatööst.
Õppeaastal 1999 / 2000 hakkasid Ivo ja Mihkel tegema tõsist selgitustööd ÕOV vajalikkusest koolis. Ruttu liitusid uute ideedega ka mitmed teised aktiivsed õpilased. Käidi tundide ajal klassist klassi ja seletati ÕOV vajalikkusest, selle struktuurist, töö põhimõtetest ja eelseisvatest valimistest.
Kuna kellelgi teisel polnud erilist ettekujutust, milline peaks üks valimissüsteem välja nägema, siis pani õp. Tigas selle ülesande Mihkli peale. Hiljem vaadati Mihkli kirjutatu üheskoos üle. Tulemuseks oli esimene Põlva ÜG valimiseeskiri. Ära väärib märkimist asjaolu, et hääleõiguslikud olid ka kooli kõik õpetajad.
Kõik valimistest huvitatud käisid koos valimiseelsetel koosolekutel. Erakondadesse kuulumine oli vabatahtlik, lubatud olid ka üksikkandidaadid. Valimissüsteem ei rakendanud mingeid takistusi aga audioreklaamile, mida lasti kooli raadiost, samuti olid lubatud kõik avalikud ülesastumised ja debatid koolimaja koridoridel.
ÕOV presidendiks sai Heidi Kivirand kui kõige enam hääli kogunud kanditaat. Peagi Heidi loobus oma ametikohast ja korraldati juhatuse valimine, kus valiti president, asepresident ja sekretär. Nendeks said Mihkel Värton, Kadri Raav ja Marta Vasarik. Hakati ellu viima valimisplatvorme. Mõni sai alles nüüd aru, et oli "pudru mägesid ja piima jõgesid" kokku lubanud.
Selleks, et tagada organisatsiooni normaalne toimimine ja et ennetada esile kerkivaid vaidlusi, tekkis vajadus ÕOV Põhikirja järele. Võtsime ette Tallinna 21. keskkoli ÕOV Põhikirja, tegime konsensuse alusel vajalikud muudatused ning kuulutati kõigi ÕOV liikmete allkirjadega, kehtivaks.
001 aastal andis Mihkel võimu naistele - uueks ÕOV presidendiks valiti Berit Roiland. Mihkli valitsemisaja suurimad saavutused olid õpetajatele nimesiltide organiseeri- mine, klassiruumide numbrite ja siltide korrastamine, söögivahetunni pikendamine 5 minuti võrra, samuti ka kooliraadio aktiivse tegevuse algatamine.
Beriti tegevuses oli tähtsal kohal kõikvõimalike ürituste korraldamine: sõbrapäeva peod, viktoriinid, võistlused, iga-aastne moeshow ja mini playbackshow.
Kõikumatu naistevõim jätkub ka praeguse presidendi ajal, kelleks 2003 aastast on Tiiu Leet. Siiani on ta jätkatud Beriti jälgedes, pöörates suuremat tähelepanu sellele, et õpilastele meeldiks kooliskäimine, organiseerides stiilipäevi ning erinevaid võistlusi. Oleme ka Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu liikmed ning tegeleme ISIC kaartide müügiga. Vahelduva eduga teeme koostööd Avatud Noortekeskuse ja Lastekaitseühinguga. Elame pidevas arengus ja ideede teostamises, kõigi abi ja uued mõtted on alati oodatud !

Suured tänud meie liikmetele ja abilistele läbi aegade, kelleks on: Heidi Kivirand, Mihkel Värton, Erica Pärt, Leila Tamm, Marta Vasarik, Kristofer Solnik, Eldar Soopalu, Britt Jaaska, Kristiina Paloots, Airi Kuusk, Kadri Raav, Maiko Mõtsar, Berit Roiland, Kristi Kurg, Lauri Hiir, Sigmar Semm, Jane Kilp, Taaniel Tigas, Hardi Kuimets, Laura Leotoots, Majgrit Kallavus, Birgit Paal, Mart Leet, Mari-Liis Nikopensius, Tiiu Leet, Katre Põvvat, Berit Vals, Helen Rebane, Liis Kõiv ja Anita Kägo, Maarja Mälberg, Tormi Torop, Kaarel Kork, Steven Suvi, Riivo Jõgi, Raige Säde, Kristiina Lees, õp. Viivi Ansi, õp. Krista Untera, õp. Maris Tigas, Eha Raav, Anne Prangel, Heido Sinivee.