LISA 4
Tugisüsteemide ja õpiabi rakendamise tingimused ja kord
Tugiteenuste rakendamise vajadus fikseeritakse õppenõukogu otsuse ja direktori käskkirjaga. Tugiteenuse rakendamiseks on vajalik lapsevanema nõusolek.
Põlva Ühisgümnaasiumi õpilastele on kättesaadavad järgmised tugisüsteemid:
- pikapäevarühmas osaledes õppeülesannete sooritamine õpetaja juhendamisel
- konsultatsioonid klassi- ja aineõpetajate poolt
- kõneravi tunnid logopeedi juhendamisel
- parandusõppe tunnid selleks kvalifitseeritud õpetajate juhendamisel
- õppimine tasandusklassis
- psühholoogiline nõustamine
- individuaalse õppekava rakendamine
- koduõppe rakendamine
- diferentseeritud õppe rakendamine
Pikapäevarühm töötab I kooliastme (1.-3. klass) ja II kooliastme (4.-6. klass) õpilastele. Rühma arvatakse õpilased lapsevanema avalduse alusel. Klassi- ja aineõpetajad võivad teha ettepanekuid õpilase kaasamiseks pikapäevarühma.
Konsultatsioonide ajad määratakse aineõpetaja poolt kindlaks õppeaasta algul ja tehakse kõigile õpilastele teatavaks. Konsultatsioonide ajad on kättesaadavad ka kooli kodulehel www.polvayg.edu.ee ja õppeinfo stendidel.
Graafiku koostamisel arvestatakse õpetaja ja õpilaste tunniplaane. Konsultatsioonide graafikuid korrigeeritakse iga õppeveerandi algul.
Konsultatsioonides osalemine on kohustuslik õpilastele, kelle teadmised ja oskused õppeaines ei vasta riikliku õppekavaga esitatud nõuetele ja kelle õppeedukus antud õppeaines on „puudulik” või „nõrk”. Õpilasele on konsultatsioonides osalemine kohustuslik, kui tema teadmisi ja oskusi on hinnatud veerandi lõpus hindega „2” („puudulik”) või „1” („nõrk”).
Kui õpilane keeldub konsultatsioonides osalemisest, teatab klassijuhataja sellest lapsevanematele, et koos leida meetod õpilase motiveerimiseks. Koostöö puudumisel lapsevanematega teavitatakse olukorrast sotsiaaltöötajat ja/või alaealiste asjade komisjoni.
Kõneravi tunnid toimuvad 2 korda nädalas, 6-8 last rühmas peale õppetunde ja individuaalsed tunnid laste häälduspuuete korrigeerimiseks 10-15 min korraga kokkuleppel õpetajaga õppepäeva jooksul. Kõneravi tunnid toimuvad kõigile alakõnega lastele 1.-4. klassini ja nendele lastele põhikooli osas, kes ise või kelle vanemad on nendest tundidest huvitatud. Kõneravi rühma kuuluvad õpilased selgitab logopeed välja koostöös klassiõpetaja või eesti keele õpetajaga septembrikuu jooksul. Kõneravi tunnid toimuvad kindlatel päevadel, nende toimumise ajast on teavitatud lapsevanemaid.
Logopeed töötab järgmiste lastega:
* Lugema- ja kirjutamaõppimine läheb raskelt. Teeb lugemisel ja kirjutamisel palju vigu- vältevead, häälikute ärajätmised ja lisamised, asukoha muutmised, loetust ei saa õigesti aru.
* Sõnavara on võrreldes eakaaslastega vaesem. Laps kasutab sõnu sageli valesti või ebatäpselt.
* Laps ei oska kasutada igapäevaste sõnade erinevaid vorme
* Üldtuntud mõistete segistamine, näit. ajaga seotud mõistete segistamine – hommik, õhtu, täna, homme, ülehomme, järgmisel nädalal.
* Raskused üksikute häälikute hääldamisel, nende häälikute segistamine, enamasti on nendeks häälikuteks r, s, t, k, õ, ö,
Parandusõpe on õpilasele antav võimalus korrigeerida õpilase taju, tähelepanu ja mälu. Rakendamisel on aluseks haridus- ja teadusministri määrus nr 34 (02.06.1999).
Õpilase esmane abistamine ja nõustamine on õpetaja ülesanne. Õpilasele, kes nõustamisele ja tunnivälisele abile vaatamata ei suuda täita õppekava nõudeid, seatakse sisse” Õpilase vaatluse kaart”. Klassijuhataja, õpilast õpetavate õpetajate ja parandusõppe õpetajaga koostöös otsustatakse iga lapse puhul eraldi, mida kaardi põhjal jälgitakse. Kaardi põhjal kogutud andmestikku analüüsivad koos logopeed, parandusõppe õpetaja, teised õpilast õpetavad õpetajad ja kooli juhtkonna esindaja. Analüüsi põhjal tehakse parandusõppe rakendamise otsus. Põhikool õpilane viiakse parandusõppele vaatluskaardi alusel õppenõukogu otsusel. Õppenõukogu teeb parandusõppe rakendamise õpilasele või õpilase seaduslikule esindajale kirjalikult teatavaks. Õpilasel (esindajal) on õigus 10 tööpäeva jooksul arvates päevast, millal ta otsusest teada sai, teavitada kooli kirjalikult, et ta pole nõus enda suhtes parandusõppe rakendamisega. Sellise keeldumise esitamisel kool õpilasele parandusõpet ei rakenda.
Parandusõppe tunni eesmärgiks on aidata lapsel täita õppekava nõudeid, aidata tal kujundada õpioskusi ja –harjumusi. Õpetaja saab tegelda lapsega individuaalselt, aidata kaasa tema tunnetusprotsesside arengule. Vajadusel aitab parandusõppe õpetaja last konkreetse õppeaine omandamisel. Parandusõpet rakendatakse I kooliastmes kuni 4 tundi nädalas, II kooliastmes vähemalt 3 tundi nädalas ja III koolastmes vähemalt 2 t tundi nädalas. Parandusõpperühma täituvuse piirnorm on 6 õpilast.
Parandusõppe rakendamisel on vajalikud järgmised dokumendid:
- parandusõppes osalevate õpilaste nimekiri, mille on kinnitanud õppenõukogu;
- kaart iga parandusõppes oleva õpilase kohtaja õpilase arengut kajastavad materjalid ( hinnangud, järeldused, kokkuvõtted, uurimistulemused, iseloomustused vm );
- parandusõpperühma tööplaan (soovitavalt kuude kaupa );
- parandusõppetundide plaan ja õpetaja töögraafik.
Parandusõpperühma töö kohta arvestuse pidamiseks kantakse tunnid e-kooli.
Psühholoog töötab koolis viiel päeval nädalas kell 8.30 -16.00. Vastuvõtu aeg tuleb eelnevalt kokku leppida kas kohapeal või telefoni teel. Psühholoogi poole võivad pöörduda nii õpilased, lapsevanemad kui õpetajad.
Sotsiaalpedagoog tegeleb kohanemis-, käitumis- ja õpiprobleemidega õpilastega. Sõltuvalt vajadusest loob ta abivajaja ümber võrgustiku, mis parimal võimalikul moel toetaks õpilast ja tema lähedasi probleemi põhjuste väljaselgitamiseks ja parimate võimalike lahenduste leidmiseks.
Kooli sotsiaalpedagoogi poole võib pöörduda kõigi murede ja probleemidega. Sotsiaalpedagoog nõustab lapsi, lapsevanemad ja pedagooge, suunab õpilasi erialaspetsialistide juurde, teeb koostööd linna laste- ja noorsootöö spetsialistidega. Sotsiaalpedagoog töötab koolis viis päeva nädalas kell 8.00-16.00.
Individuaalse õppekava (IÕK) rakendamise aluseks on haridus- ja teadusministri määrus nr 61 (08.12.2004) „Individuaalse õppekava järgi õppimise kord”.
Koduõppe rakendamisel lähtutakse haridus- ja teadusministri määrusest nr 83 (21.12.2007) „Koduõppe kord”.
Tasandusklass luuakse vajadusel õpiraskustega laste õpetamiseks. Tasandusklassi määramisel lähtutakse haridus- ja teadusministri määrusest nr 43 (22.10.2006) „Erivajadustega õpilaste nõustamiskomisjoni suunamise tingimused ja kord“.
Koolil on õigus paralleelklasside õpilasi diferentseerida õpperühmadesse, et kindlustada õpilastele nende hariduslikke erivajadusi arvestav õpetamine.
Õpilasele sobiva tugisüsteemi valimisele on kaasatud õpilase klassijuhataja ja aineõpetajad, sotsiaalpedagoog ning vajadusel lapsevanemad/hooldajad. Sobiv tugisüsteem määratakse õpilasele niipea, kui ilmnevad õpiraskused.
