Kinnitatud Põlva Ühisgümnaasiumi Õppenõukogu 01. okt 2009. a otsusega nr 1
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE HINDAMISE, JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMISE NING KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMISE ALUSED, TINGIMUSED JA KORD (HINDAMISJUHEND)
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Hindamisjuhendiga sätestatakse Põlva Ühisgümnaasiumis põhi- ja üldkeskharidust omandavate õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord lähtudes EV haridus- ja teadusministri vastavast määrusest nr 41 (16.11.2006) „Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord“.
(2) Üleriigiliste tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatavate eksamitööde hindamise erisused on sätestatud haridus- ja teadusministri määrusega nr. 40 (16.11.2006) „Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja tulemuste analüüsi alused” ja määrusega nr. 70 (03.12.2008) „Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord”.
§ 2. Hindamise alused
(1) Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast hindamisjuhendist ning õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse Põlva Ühisgümnaasiumi õppekavast ning kooli kodukorra nõuetest.
(3) Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, haridus- ja teadusministri määrustes ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud õigusaktides sätestatut.
(4) Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr 61 «Individuaalse õppekava järgi õppimise kord» koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
§ 3. Hindamise eesmärk
(1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
§ 4. Hindamisest teavitamine
(1) Põlva Ühisgümnaasium on kohustatud teavitama õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest. Hindamisest teavitamine on sätestatud Põlva Ühisgümnaasiumi kodukorras alapunktidega 38 – 44.
(2) Kooli õppekavas sätestatud hindamise korralduse avalikustab kool avaliku teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel.
(3) Õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanematele (või teistele õpilase seaduslikele esindajatele) klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.
(4) Õpilasel on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta.
(5) Lapsevanemal või lapse seaduslikul esindajal on õigus saada teavet oma lapse hinnete kohta õpetajatelt ja klassijuhatajatelt.
(6) Kooli poolt tehakse õpilase hinded lapsevanemale ja õpilasele teatavaks e-kooli, õpilaspäeviku, hinnetelehe, klassitunnistuse või õpinguraamatu kaudu. Õppepäeva jooksul toimunud tundide sissekanded kajastuvad e-päevikus üldjuhul kella 19-ks.
TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE
§ 5. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
(2) Õppeveerandi või kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.
(3) Õppeveerandi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde aeg kavandatakse kooskõlastatult klassi õpilaste ja teiste õppeainete õpetajatega. Kontrolltööde ajakava on kättesaadav e-koolis.
(4) Tulenevalt õpitud/käsitletava materjali mahukusest eristatakse kirjalikke töid:
tunnikontroll – ühe kuni kolme õppetunni materjali omandatust kontrolliv kirjalik töö;
kontrolltöö – teatud tervikliku teema materjali omandatust kontrolliv kirjalik töö;
kokkuvõttev kontrolltöö – kogu õppeveerandi või kursuse õpitulemusi kontrolliv kirjalik töö.
Õpilase ühele õppepäevale planeeritakse üldjuhul vaid üks kontrolltöö või kuni kaks tunnikontrolli või testi. Ühele õppenädalale ei planeerita üle viie kontrolltöö. Ühele õppenädalale ei planeerita üle kolme kokkuvõtva kontrolltöö, kusjuures neid ei koondata õppenädala, -veerandi, poolaasta või õppeperioodi lõppu. Kontrolltöid ei planeerita üldjuhul esmaspäevale ja reedele, samuti päeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul kui õppeaine on tunniplaanis esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase tunnina.
Pühadejärgseks päevaks ja õppeveerandi esimeseks päevaks koduseid õpiülesandeid ei anta.
(5) 3. ja 6. klassi õpilastele viib kool läbi riiklikud tasemetööd.
(6) 8., 10. ja 11. klassi õpilastele korraldab kool ühes õppeaines üleminekueksami. Üleminekueksami nõuded, läbiviimise tingimused ja kord määratakse kooli õppekavas, LISA 1.
(7) Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis.
(8) 1. klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes. Sõnaliste hinnangute kasutamise põhimõtted ning hinnangute andmise tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas, LISA 2.
(9) Toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste puhul kasutatakse hindamisel ainult sõnalisi hinnanguid.
(10) Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Üldjuhul saab mitterahuldavaks hinnatud kontrolltööd järele vastata üks kord. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord sätestatakse kooli õppekavas, LISA 3.
(11) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega «nõrk».
§ 6. Hindamine viiepallisüsteemis
Põlva Ühisgümnaasiumis hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi viiepallisüsteemis. Hindemäärad on järgnevad:
(1) Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
(2) Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
(3) Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
(4) Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
(5) Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
(6) Kui õpilane kasutab kontrolltöö, testi, referaadi vm samalaadsel vastamisel kõrvalist abi või on aru saada, et töö pärineb võõrast allikast või on mahakirjutatud, võib õpetaja hinnata vastuse hindega „1” („nõrk”).
(7) Õpetajal on õigus täpsustada hinnet miinuse ja plussiga. Miinus tähendab, et saadud tulemus on hinde alumisel piiril. Pluss tähendab, et tulemus on mingis osas hinde saamiseks kehtestatud nõudmistest parem või hinde ülemisel piiril.
§ 7. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted
(1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine õppeveerandi-, kursuse- ja aastahinne ning kooliastmehinne. Kooliastmehinne on õppeaine 10.-12.klassi kursuste kokkuvõttev hinne.
(2) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
(3) Õppeveerandi-, kursuse- ja aastahinded ning kooliastmehinded pannakse välja viiepallisüsteemis. Kokkuvõtval hindamisel plusse ja miinuseid ei kasutata.
§ 8. Kokkuvõttev hindamine 1.–3. kooliastmel
(1) 1.–3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt veerandi- ja aastahindega.
(2) Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Veerandihinde väljapanemisel on õpetajal õigus arvestada veerandi jooksul saadud hinnete erinevat kaalukust tulenevalt sooritatud töö ja käsitletud materjali mahust. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandi- ja üleminekueksami hinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
(3) Kui veerandi jooksul ei ole õpetaja saanud õpilase põhjuseta puudumiste tõttu hinnata õpilase teadmisi ja oskusi õppeaines, võib õpetaja hinnata õpilase teadmised hindega „nõrk”.
(4) Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul, võib õppeveerandi lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse kokkuvõttev hinne välja II ja IV õppeveerandi lõpul kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.
(5) Kui õpilase hindamisel kasutatakse hinnete asemel sõnalisi hinnanguid, antakse õpilase teadmistele ja oskustele õppeveerandi lõpul kirjalikult kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid. Õppeveerandite lõpul antud sõnaliste hinnangute alusel antakse enne õppeperioodi lõppu kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid kogu õppeperioodi kohta.
(6) Õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik» või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe jm) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Mitterahuldava veerandihindega 5.-9. klassi õpilastel on järgmisel veerandil temale määratud konsultatsioonides osalemine kohustuslik, kui talle pole määratud muud tugiteenust. Konsultatsioonist puudumine võrdsustatakse põhjuseta puudumisega, LISA 4.
(7) Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.
(8) Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».
(9) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
§ 9. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumiastmel
(1) Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Kursusehinde väljapanemisel on õpetajal õigus arvestada kursuse jooksul saadud hinnete erinevat kaalukust tulenevalt sooritatud töö ja käsitletud materjali mahust. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.–12. klassi kursusehinnete alusel. Kooliastmehinded kantakse lõputunnistusele.
(2) Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».
(3) Mitterahuldavat kursuse hinnet on õpilasel õigus järele vastata järgmise kursuse kahe esimese nädala jooksul.
(4) Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele selle riigieksamiaine kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne eksamisessiooni algust. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.
KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE
§ 10. Käitumise ja hoolsuse hindamine
(1) Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse päevases õppevormis õppivate õpilaste puhul.
(2) 1.–3. kooliastmel hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumiastmel ainult käitumist.
(3) Õpilase käitumise hindamise aluseks on tema käitumine koolis ja kooli korraldatud ettevõtmistel ja üritustel, Põlva Ühisgümnaasiumi kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.
(4) Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
(4) Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
(5) Käitumishindega „eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
(6) Käitumishindega „hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
(7) Käitumishindega „rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.
(8) Käitumishindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks” ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
(9) Hoolsushindega „eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud lõpuni.
(10) Hoolsushindega „hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
(11) Hoolsushindega „rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi alati oma tegelike võimete kohaselt.
(12) Hoolsushindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes pidevalt ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.
HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE
§ 11. Hinde ja hinnangu vaidlustamine ja vaidlusküsimuste lahendamine
(1) Õpilasel ja lapsevanemal (õpilase seaduslikul esindajal) on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
(2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE
§ 12. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine
(1) Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
(2) Täiendava õppetöö rakendamise põhimõtted ning täiendavale õppetööle jätmise tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas, LISA 5 ja LISA 6.
(3) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
(4) 1.–3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisele õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
(5) Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi ning gümnaasiumiastmel õppivaid õpilasi.
§ 13. Õpilase järgmisse klassi üleviimine
(1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
(2) 1.–3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
(3) Gümnaasiumiastme õpilane, kelle ühe õppeaasta kõik kursusehinded ning ülemineku eksam on hinnatud vähemalt hindega „rahuldav”, samuti õpilased, kelle iga õppeaine kursusehinnetest ühe õppeaasta jooksul üle poolte on vähemalt ”rahuldavad”, viiakse üle järgmisesse klassi
(4) Gümnaasiumiastme õpilaste järgmisse klassi üleviimise tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas, LISA 6.
(5) Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
RAKENDUSSÄTTED
§ 14. Pädevus seoses õpilaste hindamise ja järgmisse klassi üleviimisega
Õppenõukogu:
1) otsustab õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise;
2) otsustab, millises gümnaasiumiastme klassis jätkab õpinguid põhihariduse baasil tegutseva kutseõppeasutuse pooleli jätnud õpilane;
3) otsustab, millises klassis jätkab õpinguid välisriigis koolis õppinud õpilane.»
§ 15. Hindamisjuhendi jõustumine
Käesolev hindamisjuhend jõustub 1. septembril 2009. a.
